Kultuurmustika istutamine: hapu turvas, pH ja sordid

Kui kultuurmustikas seisab aastaid roheline ja peaaegu marjadeta, on põhjus peaaegu alati mullas. Ta vajab happelist mulda, mille pH on 4–5, tavalise aiamulla pH on aga 6–7. Sellist mulda ei saa väetisega „juurde toita“ – see luuakse istutamisel: lai ja madal istutusauk hapu kõrgsooturbaga, koorepurust multš, kaks-kolm sorti kõrvuti ja kastmine vihmaveega.

Miks tavalises mullas marju ei tule

Kultuurmustikas ehk kännasmustikas (Vaccinium corymbosum; meie kataloogis rubriigis „Mustikas“) on pärit happelistelt turbamuldadelt. Kui pH on üle 5,5, ei suuda juured enam hästi rauda ja teisi mikroelemente omastada, isegi kui neid mullas jätkub. Põõsas ei huku, kuid kasvab vaevaliselt ja marju peaaegu ei anna.

Teine eripära on juured. Need on peened, peaaegu juurekarvadeta ja paiknevad mulla ülemises 30–40 cm kihis. Seepärast ei talu mustikas ei läbikuivamist ega liigniiskust.

Kuidas aru saada, et asi on mullas

• Lehed on helerohelised või kollakad, roodud jäävad aga roheliseks – kõrgest pH-st tingitud tüüpiline kloroos.
• Juurdekasv on lühike, tugevaid uusi võrseid põõsa alusest peaaegu ei tule, marju on üksikuid ja need on väikesed.

Kontrollida on lihtne: võtke juurestiku alast 10–20 cm sügavuselt mullaproov, segage destilleeritud veega umbes vahekorras 1:2, laske pool tundi seista ja kastke sisse indikaatorpaber. Kui pH on üle 5,5, on põhjus mullas.

Millal Eestis istutada

Potitaimi võib istutada kogu hooaja, kuni maa pole külmunud. Kõige kindlam on kevad – aprilli lõpp ja mai: ees on terve suvi juurdumiseks. Ka sügisene istutamine õnnestub, kui jõuate oktoobri alguseks: juurtel on vaja 3–4 nädalat veel sooja mulda. Hilja istutatud mullapalli kergitab sulade ja külmade vaheldumine maast välja – sellise istutuse multšige kohe 8–10 cm paksuselt.

Kasvukoht

Täispäike ja koht, kus kevadel vesi ei seisa. Ärge istutage mustikat betoonvundamendi ega paekillustikuga radade äärde – lubi tõstab ümbritseva mulla pH-d.

Istutusauk: lai, mitte sügav

• Suurus: 60–80 cm lai, raskel mullal kuni 1 m, 30–40 cm sügav. 80×80×40 cm auku mahub umbes 250 liitrit kasvusubstraati – arvestage kotid enne välja.
• Millega täita: lupjamata hapu kõrgsooturbaga (pH umbes 3,5–4,5) või valmis mustikamullaga. Turbale võib lisada jämedat liiva või okkavarist.
• Mida auku ei panda: komposti, sõnnikut, tuhka, lupja, dolomiidijahu, mustmulda ega universaalmulda. Ka puude ja põõsaste tavaline istutusturvas on juba lubjatud ega sobi.

Kui krunt on savine

Savimullas muutub turbaga täidetud auk vanniks: vesi valgub sinna kogu krundilt ja jääb juurte ümber seisma ning liivakiht augu põhjas ei aita. Kindlam on kõrgpeenar: eemaldage kamar, kuhjake hapust turbast 20–30 cm kõrgune ja umbes meetri laiune vall ning istutage sinna.

Istutamine samm-sammult

1. Pange pott 15–20 minutiks veeämbrisse, kuni mullitamine lakkab.
2. Võtke taim potist ja mudige juuri mullapalli servades sõrmedega lahti; kui need on tihedalt ümber palli keerdunud, tehke 3–4 madalat pikisuunalist lõiget. Muidu jäävadki juured potikujuliseks.
3. Istutage samale sügavusele, kui taim potis kasvas, või 2–3 cm sügavamale.
4. Suruge turvas palli ümber kergelt kinni ja kastke ämbritäie veega.
5. Multšige 5–10 cm paksuselt männikoore, okaste või okaspuusaepuruga, jättes varte ümber väikese vaba ringi.

Kaks-kolm eri valmimisajaga sorti

Enamik sorte on osaliselt isetolmlevad, kuid teise sordi läheduses on marju rohkem ja need on suuremad – saagilisa võib ulatuda 20 protsendini. Istutage vähemalt kaks samal ajal õitsevat sorti 1–1,5 m vahedega, ridade vahe 2–2,5 m. Kui valite eri valmimisajaga sordid, kestab korjeaeg juulist septembrini:

• Varajased, juuli teisest poolest: ‘Duke’ – üks varasemaid; õitseb hilja ja pääseb seetõttu kevadkülmadest.
• Keskvalmivad, juuli lõpust augustini: ‘Patriot’ – suured marjad, talub külma kuni −35 °C; ‘Bluecrop’ – ajaproovitud saagikas sort, kuni −30 °C; ‘Northland’ – poolkõrge, umbes meetrine, kõige talvekindlam, sobib külmemasse ja avatud kohta.
• Hilised, augusti keskpaigast: ‘Chandler’ – ühed suurimad marjad, korjeaeg venib 4–6 nädalat; vajab kõige soojemat kohta. Väga hilised sordid nagu ‘Elliott’ ei jõua jahedal suvel valmida.

Kastmine, multš ja väetamine

• Kastmine: muld peab olema pidevalt kergelt niiske. Põuaga vajab põõsas 25–50 mm vett nädalas – umbes ruutmeetrisele alale teeb see 2–5 ämbrit. Parim on vihmavesi: Eestis on kaevu- ja kraanivesi paekivi ja dolomiidi tõttu sageli kare ning tõstab aastatega mulla pH-d.
• Multš: lisage igal kevadel, nii et kiht püsiks 5–10 cm. Koor ja okkad hoiavad niiskust ja happesust. Paljas turvas pinnal kuivab koorikuks, millest vesi hästi läbi ei imbu.
• Pealtväetamine: lämmastik ainult ammooniumi kujul – ammooniumsulfaat või mustika ja kanarbikuliste väetis. Esimest korda kevadel kasvu alguses, teist korda juuni alguses; pärast juuni lõppu lämmastikku ei anta. Ammooniumsulfaadi orientiir on noorele põõsale umbes 30 g hooaja kohta ja täiskasvanule kuni 100–110 g, kahes jaos.
• Kui pH on tõusnud: aitab väävel – umbes 30 g/m² liivmullal ja 60 g/m² liivsavimullal langetab pH-d poole ühiku võrra. Väävel toimib mitu kuud.

Esimesed aastad ja talv

Esimesel 1–2 aastal on mõistlik õied kevadel ära näpistada: põõsas kulutab jõu juurtele ja võrsetele. Väike saak tuleb kolmandal aastal, täissaak alates 4.–5. aastast. Täiskasvanud põõsas annab hooajal 2–5 kg marju.

‘Duke’, ‘Patriot’, ‘Bluecrop’ ja ‘Northland’ talvituvad Eestis täiskasvanuna katteta. Esimeseks talveks multšige juurestiku ala koore või okastega 8–10 cm paksuselt.

Mida mitte teha

• Ärge istutage komposti, sõnnikusse ega universaalmulda – neis ei lange pH vajaliku tasemeni.
• Ärge puistake põõsa alla tuhka ega lupja ning ärge tehke kõrvale paekillustikuga radu.
• Ärge väetage lubisalpeetri ega kaaliumkloriidi sisaldavate väetistega.
• Ärge kobestage põõsa all sügavalt: juured on päris pinna lähedal.

Korduma kippuvad küsimused

Millal saab esimese saagi?

Õied tulevad juba järgmisel aastal, kuid esimesel 1–2 aastal on parem need eemaldada. Väike saak tuleb kolmandal aastal, täissaak alates 4.–5. aastast pärast istutamist.

Mida teha põõsaga, mis kasvab juba tavalises mullas?

Kaevake see kevadel või varasügisel välja, valmistage hapu turbaga lai istutusauk või kõrgpeenar ja istutage ümber. Noored madalate juurtega põõsad taluvad ümberistutamist hästi ja kloroos kaob tavaliselt hooaja-paariga.

Kas mulda saab põõsa ümber lihtsalt hapestada?

Väävel ja hapestajad aitavad pH-d hoida, kuid ei asenda happelist kasvusubstraati. Tavalise mulla pH langetamine 6,5–7 pealt 4,5–5 peale võtab palju kuid, savi- ja lubjarikkal mullal on see peaaegu võimatu.

Kas kultuurmustikas vajab talvekatet?

Talvekindlate sortide täiskasvanud põõsaid Eestis ei kaeta. Noortele piisab esimesel talvel 8–10 cm paksusest koore- või okkamultšist.

Kataloogist

Kõik kultuurmustika sordid leiate rubriigist Mustikas, väetised rubriigist marjakultuuride väetised.