Paljasjuursed puud sügisel ja tüvede kaitse jäneste eest

Sügis on parim aeg puude ja põõsaste istutamiseks, eriti paljasjuursete: lehed on langenud, taim peaaegu ei auruta vett, muld on veel soe ja kogu jõud läheb juurtesse. Kevadeks ärkab istik juba juurdununa. Sügisistutusel on aga teine pool – talv: kui lumi rohu kinni katab, tulevad noorte puude koore järele jänesed, metskitsed ja hiired.

Miks sügis on parem kui kevad

Kevadel peab istik tegema kõike korraga: lehti avama, vett aurama ja samal ajal juuri kasvatama. Kuiva mai korral ei jõua juured lehtedele järele ja puu tammub kaua paigal. Sügisel lehti pole, aurumist peaaegu pole ja juured kasvavad seni, kuni muld pole jahtunud. Kevadel hakkab selline puu varem kasvama ja talub esimest põuda kergemini.

Peaasi on mitte hiljaks jääda: külmas mullas kasvavad juured aeglaselt. Istutage kohe pärast lehtede langemist, et enne maa külmumist jääks mitu nädalat; Eestis on see tavaliselt oktoober. Luuviljalisi (kirsi- ja ploomipuid) on külmal ja märjal kasvukohal kindlam istutada kevadel.

Paljasjuurne istik

See kaevatakse puukoolis välja pärast lehtede langemist ja müüakse ilma poti ja mullapallita. Ta on potitaimest odavam ning juured on tervenisti näha. Miinus on üks: paljad juured kuivavad kiiresti ja kuivanud juur on peamine põhjus, miks istik kasvama ei lähe.

• Ostes – palju peeneid narmasjuuri, rebenditeta, lõikekoht hele ja niiske. Kuivad, rabedad või mustaks tõmbunud juured on halb märk.
• Teel – juured niiskes kotis, mitte tuule ega päikese käes.
• Enne istutamist – leotage juuri ämbris vees pool tundi kuni paar tundi.
• Kui kohe istutada ei saa – kaevake istik ajutiselt viltu varjulisse kohta maha ja katke juured niiske mullaga.

Istutamine samm-sammult

1. Istutusauk – kaks kuni kolm korda laiem kui juurestik, kuid mitte sügavam. Sügava augu põhjas vajub kohev muld ja istik vajub koos sellega.
2. Tugivai – lööge maasse enne istutamist, tuulepoolsele küljele, et mitte juurt vigastada. Tuge vajab üle meetri kõrgune istik.
3. Juured – murdunud juured lõigake terve koeni tagasi. Asetage istik augu põhja kuhjatud mullakuhikule ja suunake juured laiali ja allapoole.
4. Sügavus – juurekael (koht, kust juured algavad) jääb maapinnaga samale tasemele või paar sentimeetrit kõrgemale. Nõrgakasvulistele alustele poogitud õuna- ja pirnipuudel jääb pookekoht 5–10 cm maapinnast kõrgemale, täpsemalt – artiklis sammasõunapuust. Pange labidavars üle augu – selle järgi näete tulevast mullapinda.
5. Mullaga täitmine – viljaka mulla ja kompostiga, istikut aeg-ajalt raputades ja jalaga ettevaatlikult tihendades. Lämmastikku ja värsket sõnnikut sügisel vaja ei ole; fosfori-kaaliumiväetis segage mullaga nii, et graanulid juuri ei puudutaks. Täpsemalt – artiklis lämmastikuta sügisväetistest.
6. Kastmine – kohe 10–20 l, isegi kui muld on vihmast märg: vesi kaotab juurte ümbert õhutühimikud.
7. Sidumine – pehme lindiga, lõdva kaheksana, et koort ei hõõruks. Tugi eemaldatakse 2–3 aasta pärast.
8. Multš – 5–7 cm komposti või koort, jättes tüve ümber umbes 10 cm vaba ringi: vastu koort surutud multšis talvituvad hiired.

Kes talvel koort närib

Kuni rohtu jagub, jätavad jänesed ja metskitsed koore enamasti rahule. Kui lumi toidu kinni katab, lähevad nad üle noortele puudele: vilja- ja ilupuudele, okaspuudest aga jugapuudele, noortele lehistele ja ebatsuugadele ning haruldasematele kadakasortidele.

Kahjustuse kõrgus kasvab koos lumega: kõrgelt ja kõvalt lumekoorikult ulatub jänes ka alumiste oksteni, seega pange kaitse varuga. Jälgede järgi on näha, kes käis:

• Jänes närib koort laiguti, jättes kohati alles koore, heleda niine või rohelise kihi selle all. Selline puu jääb enamasti ellu.
• Hiired ja uruhiired tegutsevad maapinna lähedal ja allpool, lume all ja multšis, ning närivad koore sageli ära terve ringina. Kinnine rõngas tapab puu: koore all liigub toit lehtedest juurteni. Kevadel võib selline puu veel lehte minna, kuid kuivab siis ära.
• Metskits sööb võrseid ja pungi ning võib ka koort närida.

Mis kaitseb

Tüvekaitsevõrk

Kõige kindlam kaitse on 1–1,5 m kõrgune metallvõrgust silinder, mis pannakse koorest vahega. Alumine serv kaevake 10–15 cm mulda, et uruhiired alt läbi ei pääseks; hiirte vastu peab võrgusilm olema umbes 6 mm. Võrk pannakse enne esimest lund. Tüvekaitsevõrku meil praegu laos ei ole, ootame tarnet.

Peletusvahend Plantskydd

Rootsi vahend kuivatatud vere baasil: jänesed ja metskitsed tunnevad lõhna ega proovigi koort. Töödeldakse tüve päris alt ja alumisi oksi – nii on kaitstud ka see, mis jääb võrgust kõrgemale. Kolm reeglit:

• Tüvi on kuiv – märjale koorele vahend ei kinnitu.
• Temperatuur üle nulli – külmakraadidega ei töödelda.
• Ööpäev ilma vihmata – nii kaua vajab vahend kuivamiseks.

Kõige mugavam on puud töödelda oktoobris–novembris kuival soojal päeval. Veel üks nõuanne: hilissügisel lükake multš tüvest eemale ja niitke rohi puu ümbert umbes 60 cm ulatuses maha – uruhiired ei armasta lagedat kohta.

Valgendamine – päikese, mitte jäneste vastu

Veebruaris–märtsis soojendab päike päeval tumedat koort lõuna- ja edelaküljel, selle all olevad koed ärkavad ja öökülm tapab need. Nii tekivad päikesepõletus ja külmalõhed. Valge kiht peegeldab päikest; eriti vajavad seda õhukese koorega noored puud. Valgendatakse hilissügisel ja veebruaris parandatakse. Valgendus aga ei ole tõke ega peletusvahend: jäneste eest kaitsevad võrk ja Plantskydd, päikese eest valgendus, ja aias on vaja mõlemat.

Mida mitte teha

• Ärge kaevake auku juurtest sügavamaks ega istutage juurekaela ja pookekohta mulla alla
• Ärge jätke paljaid juuri tuule ja päikese kätte isegi pooleks tunniks
• Ärge puistake väetist otse juurtele ega andke sügisel lämmastikku
• Ärge kuhjake multši vastu tüve
• Ärge kandke Plantskyddi märjale koorele ega külmaga

Korduma kippuvad küsimused

Kas paljasjuurseid istikuid võib istutada oktoobri lõpus?

Võib, kuni maa pole külmunud ja labidas läheb kergelt mulda. Mida hilisem istutus, seda vähem jõuavad juured enne talve kasvada, seega kastke ja multšige hiliseid istutusi kindlasti.

Kas valgendamine kaitseb jäneste eest?

Ei. Valgendus kaitseb koort päikesepõletuse ja külmalõhede eest talve lõpus. Jäneste ja metskitsede vastu on vaja tüvekaitsevõrku ja lõhnaga peletusvahendit, näiteks Plantskydd.

Jänes näris koore – kas puu hukkub?

Kui koor on näritud laiguti, saab puu tavaliselt ise hakkama. Kui terve ringina, ei liigu toit enam juurteni; sellist puud saab päästa ainult kevadise sildpookimisega ja see on kogenud aedniku töö.

Kui kaua Plantskydd mõjub?

Tootja andmetel kuni 6 kuud puhkeseisundis taimedel. Pärast pikka sula ja tugevaid vihmasid vaadake puud üle ja vajadusel korrake töötlust kuival päeval plusskraadidega.

Kataloogist

Peletusvahendid leiate osast vahendid loomade vastu. Istikud – osas viljapuud ja marjad.