NPK väetisekotil: mida tähendavad kolm numbrit

Kolm sidekriipsuga eraldatud numbrit väetisepakendil näitavad lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldust massiprotsentides, alati järjekorras N-P-K. Nende järgi on kohe näha, kas väetis paneb taime kasvama või valmistab teda talveks ette. Peensus, millest enamik selgitusi vaikib: Euroopa Liidus tähendavad teine ja kolmas number tavaliselt mitte puhast fosforit ja kaaliumi, vaid nende oksiide P2O5 ja K2O, ning tegelikku fosforit on kotis vähem, kui paistab.

Esimene number on lämmastik ja see on kirjas „nagu on“

Lämmastik märgitakse alati puhta elemendina, N. Kui kotil on 3-8-20, on lämmastikku täpselt 3%. Lämmastik vastutab võrsete ja lehtede kasvu eest – kevadel on see just see, mida vaja. Suve teisest poolest alates hakkab ta segama: augustis-septembris alanud noor kasv ei jõua puituda ja külmub talvel esimesena. Seepärast on sügisväetise esimene number väike – 0, 3 või 5.

Valemi all on tavaliselt kirjas ka lämmastiku vorm: nitraatlämmastik (NO3) mõjub kohe, ammooniumlämmastik (NH4) aeglasemalt ja hapestab mulda, karbamiid (amiidlämmastik) peab mullas enne ammooniumiks muutuma.

Teine ja kolmas number on P2O5 ja K2O, mitte puhas P ja K

Euroopa väetisemääruse (EL 2019/1009) järgi märgitakse fosfor pakendile difosforpentaoksiidina P2O5 ja kaalium kaaliumoksiidina K2O. See on keemiline kokkulepe – graanulites mingit P2O5 ei ole. Puhast elementi on oksiidis vähem:

• Fosfor: P2O5 × 0,44 = P. Vastupidi: P × 2,29 = P2O5
• Kaalium: K2O × 0,83 = K. Vastupidi: K × 1,2 = K2O

Näide päris etiketilt: sügisväetise Plantena MAX 3-8-20 koostisetabelis on 8% P2O5 ja 20% K2O, rida kõrgemal aga „P 3,5%; K 16,6%“. See on üks ja sama asi, lihtsalt eri ühikutes. Sama loogikaga selgitab Briti RHS universaalväetist 7-7-7: selles on 7% lämmastikku, 3,1% fosforit ja 5,8% kaaliumi.

Osal pakenditel, eriti Soome ja vanematel, on fosfor ja kaalium antud kohe elementidena ning numbrid paistavad väiksemad. Kahte kotti saab võrrelda ainult samades ühikutes – muidu võib „nõrgem“ väetis osutuda sugugi mitte nõrgemaks.

Mida fosfor ja kaalium tegelikult teevad

Fosfor on vajalik juurtele, õiepungade moodustumisele, õitsemisele ja viljade valmimisele. Oluline detail: mullas ta peaaegu ei liigu. Pinnale puistatuna jääb ta aastateks ülemisse sentimeetrisse. Seepärast segatakse fosforväetis kobestades mulda või pannakse istutusauku, mullaga segatult.

Kaalium reguleerib rakkude veerežiimi ning aitab võrsetel ja viljadel valmida. Kaaliumipuuduses taim talvitub märgatavalt halvemini. Vastupidi see aga ei tööta: kui mullas on kaaliumi piisavalt, ei tõsta lisakogus talvekindlust – sellele järeldusele jõudis puittaimede uuringute ülevaade. Liigne kaalium segab aga magneesiumi omastamist. Sügisväetis katab puuduse, mitte ei tee taime „külmakindlaks“.

Suhe ja kontsentratsioon: 10-10-10 ja 20-20-20

Neil kahel valemil on sama suhe, 1:1:1. Erinevus on ainult kontsentratsioonis: teises kotis on toitaineid kaks korda rohkem ja seda tuleb puistata poole vähem. Hinda võrrelge toitaine kilogrammi, mitte koti kohta.

Null valemis tähendab, et seda elementi pole üldse. Mõned valemid, mida kataloogis kohtab:

• 46-0-0 – karbamiid, puhas lämmastik; ainult kevadel ja suve alguses
• 15,5-0-0 – kaltsiumnitraat ehk lubisalpeeter: kiire lämmastik pluss kaltsium (tavaliselt umbes 19% Ca, etiketil 26,5% CaO)
• 13-0-46 – kaaliumnitraat: vähe lämmastikku, palju kaaliumi
• 0-20-0 ja 0-46-0 – superfosfaat: lihtsas 16–20% P2O5, topeltsuperfosfaadis 40–46%
• 0-0-50 – kaaliumsulfaat: kaalium ja väävel ilma lämmastiku ja kloorita
• 0-52-34 – monokaaliumfosfaat: fosfor ja kaalium, elementidena umbes 22,7% P ja 28,2% K
• 11-11-19 – tasakaalustatud pikatoimeline väetis, rõhuga kaaliumil

Kui palju toitaineid on ühes peotäies

Sügisväetise Plantena MAX 3-8-20 norm on viljapuudele 80 g/m², ilupõõsastele ja vaarikale umbes 40 g/m², murule 50–70 g/m². 50 grammis sellises väetises on 1,5 g lämmastikku, 4 g P2O5 (1,75 g fosforit) ja 10 g K2O (8,3 g kaaliumi). Lämmastikku on nii vähe, et kasvu see ei käivita – selles ongi sügisvalemi mõte.

Mida pakendil veel kirjas on

• Neljas ja viies number või sulud – magneesium, väävel, kaltsium, mõnikord boor. Needki on oksiididena: MgO × 0,6 = Mg, SO3 × 0,4 = S, CaO × 0,71 = Ca. Plantena MAX-i 18% SO3 on 7,2% väävlit.
• Kloor. Sõstar, karusmari, vaarikas, maasikas, kultuurmustikas ja okaspuud ei talu kloori hästi. Neile valige kaalium sulfaadi kujul: otsige pakendilt sõna „kaaliumsulfaat“ või märget „kloorivaba“.
• Toimeaeg. Pikatoimelise väetise pakendil on kirjas, mitme kuu jooksul see toitaineid vabastab, näiteks 5–6 kuud. Sellist väetist antakse kevadel, mitte septembris.

Kevad- või sügisväetis – viie sekundiga

• Esimene number on suurim või kõik on enam-vähem võrdsed – kevad- või suveväetis
• Esimene number on väike või null, viimane suurim – sügisväetis
• Kõik kolm on suured (15-15-15 ja rohkem) – kontsentreeritud universaalväetis; sügiseks ei sobi lämmastiku tõttu

Sügisväetist antakse Eestis augusti keskpaigast septembri lõpuni, sooja sügise korral oktoobri alguseni. Juured kasvavad seni, kuni muld pole külmunud, kuid külmas mullas töötavad nad üha aeglasemalt ja hilised vihmad uhuvad osa toitaineid minema. Aegadest ja normidest lähemalt meie artiklis „Sügisväetis aias: millal ja millega väetada septembris ja oktoobris“.

Mida mitte teha

• Ärge võrrelge kotte, kus fosfor ja kaalium on antud eri ühikutes – arvutage enne ümber
• Ärge puistake septembris põõsaste alla kevadväetise jääke, „et raisku ei läheks“: sulgege kott tihedalt, hoidke kuivas ja kasutage kevadel
• Ärge andke „igaks juhuks“ normist rohkem: liigne kaalium segab magneesiumi omastamist, liigne lämmastik ajab hilist kasvu
• Ärge jätke fosforigraanuleid mullapinnale – kobestage need 3–5 cm sügavusele

Korduma kippuvad küsimused

Miks on kotil kirjas P2O5 ja K2O, mitte fosfor ja kaalium?

Nii nõuab Euroopa väetisemäärus: fosfor ja kaalium märgitakse oksiididena. P2O5-s on puhast fosforit umbes 44%, K2O-s puhast kaaliumi 83%.

Mida tähendab null valemis, näiteks 0-0-50?

Seda elementi väetises pole. 0-0-50 on puhas kaaliumväetis, milles pole lämmastikku ega fosforit.

Kas väetis 20-20-20 on parem kui 10-10-10?

See on kaks korda kontsentreeritum, kuid suhe on sama – seega tuleb seda ka poole vähem puistata.

Mis siis, kui numbreid on neli või rohkem?

Esimesed kolm on alati lämmastik, fosfor ja kaalium. Edasi tulevad magneesium, väävel, kaltsium või mikroelemendid, tavaliselt samuti oksiididena: MgO, SO3, CaO.

Kas sügisel istutatud puu vajab väetist?

Lämmastikväetist mitte. Väike kogus fosfori-kaaliumiväetist, istutusaugu põhjas mullaga segatult, on kasulik, eriti vaeses mullas.

Kataloogist

Kõik sügisesed segud leiate osast sügisväetised, lihtväetised ühe-kahe numbriga osast kuivväetised.