Sügisväetis aias: millal ja millega väetada septembris ja oktoobris
Miks sügisel lämmastikku ei anta, mida teevad fosfor ja kaalium, mis kuupäevani väetamine veel mõjub ja mitu grammi ruutmeetrile.
Sügisene väetamine ei lisa saaki sel hooajal. See otsustab muud: kas taim talve üle elab ja kui palju õiepungi ta kevadeks valmis paneb. Eestis, kus talv tuleb sulade ja tagasitulevate külmadega, on see tähtsam kui suvine väetamine.
Miks sügisel lämmastikku ei anta
Lämmastik ajab võrseid. Septembris alanud noor kasv ei jõua puituda ja läheb talvele vastu pehmena — just see külmub esimesena ja koos sellega külmub ka oks selle all. Seepärast suvine universaalväetis, kus valemi esimene number on suur, sügiseks ei sobi: see teeb taime haavatavaks just siis, kui vaja on vastupidist.
Sügissegudes lämmastikku kas ei ole või on seda väga vähe — nii palju, et taim jõuab selle enne külmi ära kasutada. Vaadake pakendil NPK-valemit: esimene number peab olema väike, kolmas kõige suurem. Näiteks Plantena MAX 3-8-20 või koostised nagu 0-3,5-25.
Mida teevad fosfor ja kaalium
Fosfor töötab maa all ja pungades. See kiirendab viljade valmimist, aitab panna paika järgmise aasta õiepungad ja arendab juurestikku — just juur otsustab, kuidas taim talvitub.
Kaalium töötab rakus. See tugevdab rakukesti ja tõstab rakumahla kontsentratsiooni, see tähendab alandab külmumispunkti — see ongi see «antifriisi» roll. Kaaliumiga toidetud taim peab paremini vastu nii külmale, põuale kui seenhaigustele.
Mis kuupäevani väetamine veel mõjub
Parim aken on augusti teisest poolest septembri lõpuni. Oktoobris on väetamisel soojal sügisel veel mõtet, aga mida lähemale novembrile, seda vähem kasu: taim läheb puhkeseisundisse ega võta toitaineid mullast. Oktoobri lõpus antud väetis jääb kevadeni peaaegu kindlasti kasutamata või läheb sulaveega minema.
Praktiline reegel: kui päeval on veel +10 °C ja leht püsib puu küljes — pole hilja. Kui leht on maas ja muld hommikuti tahkub — on hilja, jätke kevadeks.
Kui palju anda
Suunised granuleeritud sügissegudele. Täpse normi kontrollige alati pakendilt — koostiste kangus on erinev.
- Viljapuud — umbes 80 g ruutmeetri kohta võrastikualusel
- Sõstrad ja karusmarjad — 80–125 g põõsa kohta
- Maasikas — umbes 40 g taime kohta
- Vaarikad ja ilupõõsad — umbes 40 g ruutmeetrile
- Muru — 50–70 g ruutmeetrile
Graanulid puistatakse niiskele mullale ja segatakse pinnase sisse madala kobestamisega, murul — ühtlaselt ja seejärel kastetakse. Kuivale maale andmine on mõttetu: toit ei jõua juurteni.
Puutuhk — jah, aga mitte kõikjale
Tuhk on kaalium, kaltsium ja mikroelemendid ning sügisese lisandina on see hea. Kuid tuhk tõstab tugevalt pH-d, seega ei tohi seda anda taimedele, kes vajavad happelist mulda: mustikad, rododendronid, kanarbikud, hortensiad, okaspuud. Õuna- ja ploomipuude, sõstra, karusmarja alla ja peenardele — võib, klaas kuni poolteist põõsa kohta.
Mida sügisel teha ei tasu
- Ärge andke värsket sõnnikut — see on sama lämmastik, ainult aeglane
- Ärge ühendage sügisväetamist tugeva lõikusega: mõlemad äratavad taime
- Ärge puistake «igaks juhuks» üle normi — kaaliumi liig takistab magneesiumi omastamist
Mida kataloogist võtta
Terve osakond: väetised ja mullaparandajad.
