Sügisväetis: miks sügisel ilma lämmastikuta

Sügisel vajab taim kaaliumi ja fosforit, mitte lämmastikku. Kaalium aitab võrsetel ja pungadel talveks valmis saada, fosfor toetab juuri ja järgmise aasta õiepungi, lämmastik aga võib soojal sügisel käivitada uue kasvu, mis ei jõua enam puituda. Eestis antakse sügisväetist augusti keskpaigast septembri lõpuni ning oktoobri esimene pool on viimane aeg, mil sellest veel kasu on.

Miks sügisel ilma lämmastikuta

Lämmastik on võrsete ja lehtede kasvu kütus. Suve lõpus või soojal sügisel antuna äratab see pungad ja annab pehmet juurdekasvu. Sellised võrsed ei jõua puituda ja külmuvad talvel esimesena.

Aus märkus: katsed puude ja põõsastega näitavad, et pärast kasvu lõppemist antud lämmastik iseenesest talvekindlust peaaegu ei vähenda. Kasu sellest sügisel siiski pole, riske aga on:

• Soe sügis. Kuni on soe, võib lämmastik käivitada teise kasvulaine ja hilised võrsed lähevad talve valmis saamata
• Muru. Lämmastikuga toidetud muru on lopsakas ja haigestub lume all kergemini lumiseenesse. Briti aiandusselts RHS soovitab otse, et suve lõpus ja sügisel ei antaks murule palju lämmastikku, vaid kasutataks sügisest muruväetist
• Leostumine. Eestis lõpeb vegetatsiooniperiood keskmiselt oktoobri lõpus. Lämmastik, mida taim enam ei võta, uhutakse sügisvihmade ja sulaveega minema

Seepärast pole sügisväetises lämmastikku üldse või on seda 3–5%. Plantena MAX 3-8-20 sisaldab 3% ammooniumlämmastikku – uue kasvu käivitamiseks on seda vähe.

Kaalium ja fosfor: mida nad sügisel teevad

Kaalium on sügisväetise peamine toiteelement. See reguleerib rakkude veerežiimi ning aitab võrsetel, puidul ja pungadel valmida. Kaaliumipuuduse korral talvitub taim märgatavalt halvemini ja katsetes on kaaliumväetis sagedamini aidanud kui mitte. Normist rohkem ei ole aga parem: kui mullas on kaaliumi piisavalt, ei lisa täiendav kogus talvekindlust, küll aga segab magneesiumi omastamist.

Fosforit vajavad juured ja järgmise aasta õiepungad. Mullas see peaaegu ei liigu: pinnale puistatuna jääb see ülemisse sentimeetrisse. Seepärast segatakse sügisväetis madala kobestamisega mulda ja istutusauku pannakse see mullaga segatult.

Kuidas pakendil olevat valemit lugeda ja grammideks ümber arvutada, loe artiklist „NPK väetisekotil: mida tähendavad kolm numbrit“.

Ajastus Eestis: oktoober on viimane kuu

Parim aeg on augusti keskpaigast septembri lõpuni: võrsed enam ei kasva, juured aga töötavad veel täie hooga. Oktoobri esimesel poolel on väetamisel veel mõte, kui sügis on soe ja muld pole jahtunud. Pidepunkt on vegetatsiooniperioodi lõpp: Eestis langeb ööpäeva keskmine temperatuur püsivalt alla +5 °C keskmiselt 28. oktoobri paiku. Edasi töötavad juured üha aeglasemalt, väetis jääb kevadeni mulda ja osa sellest leostub.

Lihtne rusikareegel: kui päeval on veel umbes +10 °C, lehed on puudel ja muld hommikuti ei külmu, pole hilja. Kui lehed on langenud ja maa külmub, sulgege kott, pange see kuiva kohta ja jätke väetamine kevadesse.

Kui palju anda: normid taimede kaupa

Allpool on normid Baltic Agro sügisesele aiaväetisele, milles lämmastikku ei ole. Kus Plantena MAX 3-8-20 norm erineb, on see eraldi välja toodud. Muu väetise puhul lähtuge pakendist.

• Muru: 4 kg 150 m² kohta ehk umbes 27 g/m²; Plantena MAX – 50–70 g/m². Puistake kahes suunas, piki ja risti: ebaühtlaselt väetatud muru jääb laiguliseks
• Viljapuud: 80 g/m² tüveringile, kogu võra alusele alale, mitte hunnikusse tüve juurde. Kui suure puu all on muru, tehke raudkangiga 20–30 cm sügavused augud ja puistake väetis neisse
• Sõstrad ja karusmarjad: 80–125 g põõsa kohta ehk 40–50 g/m²
• Vaarikad ja maasikad: umbes 40 g/m² (4 kg 100 m² kohta)
• Roosid: 50–60 g/m². Lämmastikuga väetamine lõpetatakse juulis, fosforit ja kaaliumi antakse septembri lõpuni, soojal sügisel ka oktoobri alguses
• Okaspuud ja kiviktaimla taimed: 40 g/m²
• Rododendronid: 50–60 g/m²; Plantena MAX – 30–50 g/m²
• Ilupõõsad ja hekid: 50–70 g/m²; Plantena MAX – 40 g/m²
• Püsikud: 30–50 g/m²
• Lillesibulad istutamisel: nagu püsikutele, väetis segatakse mullaga sibulatest allpool

Arvestuseks: 1 kg jätkub umbes 12 m² viljapuude alla või 37 m² murule, 4 kg aga 150 m² murule.

Kuidas väetada

• Niiske mulla peale. Graanulid peavad lahustuma, muidu toitained juurteni ei jõua. Kõige mugavam on väetada enne vihma; kui vihma ei tule, kastke
• Segage mulda. Põõsaste ja puude all kobestage graanulid 3–5 cm sügavusele, murul lihtsalt kastke
• Kastke okaspuid enne külmi. Okkad pruunistuvad talvel kõige sagedamini kuiva sügismulla, talvepäikese ja tuule tõttu, kui maa on külmunud. Kuival sügisel kastke okaspuid, kuni maa pole külmunud

Mida mitte teha

• Ärge usaldage sõna „sügisene“ ilma valemita: müügil leidub ka „sügisväetisi“ valemiga 15-15-15 – see on suure lämmastikusisaldusega universaalsegu. Sügisel peab esimene number olema 0–5
• Ärge kasutage sügisel ära kevadväetise, karbamiidi või salpeetri jääke ega pange mulda värsket sõnnikut
• Ärge puistake väetist külmunud maale ega lumele – see läheb sulaveega minema
• Ärge andke „igaks juhuks“ normist rohkem: liigne kaalium takistab magneesiumi omastamist
• Ärge andke kaaliumkloriidi sõstardele, karusmarjadele, vaarikatele, maasikatele, kultuurmustikale ja okaspuudele: nad ei talu hästi kloori, neile sobib kaalium sulfaadina
• Ärge puistake tuhka kultuurmustika, rododendronite, kanarbiku ja okaspuude alla: see tõstab mulla pH-d
• Ärge ühendage sügisväetamist tugeva lõikusega: ka lõikus nõrgestab talveks valmistumist, puid lõigatakse talve lõpus või varakevadel

Korduma kippuvad küsimused

On juba oktoober – kas sügisväetise andmiseks on hilja?

Oktoobri esimesel poolel veel mitte, kui päeval on umbes +10 °C ja maa hommikuti ei külmu. Oktoobri lõpust alates on kasu vähe: vegetatsiooniperiood lõpeb ja väetis jääb kevadeni mulda või leostub.

Kas aeda peab sügisel tingimata väetama?

Ei. Viljakal mullal kasvavad terved puud ja põõsad saavad ka ilma sügisväetiseta hakkama. Seda vajavad vaesed ja liivased mullad, muru, marjapõõsad pärast saagikoristust ja taimed, mis suvel kehvasti kasvasid.

Mille poolest erineb sügisene aiaväetis Plantena MAX 3-8-20-st?

Baltic Agro sügisene aiaväetis ei sisalda üldse lämmastikku, ainult fosforit ja kaaliumi. Plantena MAX sisaldab 3% ammooniumlämmastikku ning lisaks väävlit, kaltsiumi, magneesiumi ja boori; lämmastikku on nii vähe, et see kasvu ei käivita. Normid on neil sarnased.

Kas ühe väetisega saab kogu aeda väetada?

Jah, muutub ainult norm: 30 g/m² püsikutele kuni 80 g/m² viljapuudele. Erand on kultuurmustikas: ta vajab happelist mulda ja oma väetamiskava, tuhk ja lubi tema alla ei sobi.

Kataloogist

Kõik sügisesed segud leiate osast sügisväetised, kaaliumsulfaadi ja superfosfaadi eraldi – osast kuivväetised.