Toataimed küttehooajal: valgus, kastmine ja õhuniiskus

Kui küte sisse lülitatakse, algab toataimedel aasta raskeim poolaasta. Eestis vaevab neid korraga kolm asja: vähe valgust (Tallinnas on päike detsembri lõpus taevas vaid umbes kuus tundi), radiaatorite kuivatatud õhk ja suvine kastmisharjumus. Peaaegu kõik laheneb, kui tõstate poti paremasse kohta, muudate kastmisrütmi ja valite radiaatori kohale õiged taimed.

Mis juhtub talvel õhu ja valgusega

Külmas välisõhus on vett väga vähe. Kui seda soojendatakse toas +20…+22 kraadini, langeb suhteline õhuniiskus: sulailmaga tavaliselt 30–40 protsendini, pakasega 20 protsendini ja allapoole. Vanade akendega korterites on –20-kraadise külmaga mõõdetud isegi ühekohalisi väärtusi. Troopilistele taimedele sobib 40–60 protsenti – sama palju soovitatakse ka inimestele.

Kuiva õhku näeb lehtedelt: pruunid lehetipud ja -servad, rulli tõmbunud noored lehed, kuivanud pungad. Soojas kuivas õhus paljuneb kiiresti kedriklest. Vaadake kord nädalas lehtede alumist poolt: heledad torketäpid ja peen võrgend tähendavad, et kahjur on juba kohal. Kastmine siin ei aita – kuivab leht, mitte muld.

Valgus on Eestis sama suur mure. Novembrist jaanuarini on päike madalal ja tihti pilve taga. Valgus nõrgeneb iga sammuga aknast eemale: tavalisest aknast kolme meetri kaugusel ei jätku seda isegi varjutaluvatele liikidele. Talvel tõstetakse taimed akna lähemale, mitte toa sügavusse.

Mida teha esimesel kütte-nädalal

1. Tõstke taimed kuuma õhu voost eemale. Õhukeste lehtedega troopilised taimed hoidke radiaatorist 30–50 cm kaugusel. Kui radiaator on aknalaua all ja valgemat kohta pole, pange poti alla puitlaud või korkalus, et juurepall üle ei kuumeneks. Radiaatori kohal olev riiul või ekraan suunab sooja õhu tuppa.
2. Ärge laske lehtedel klaasi puudutada. Pakasega on aknaklaas jääkülm ja leht külmub puutekohast: kõigepealt tekib vesine, siis tume laik.
3. Ärge jätke taimi kardina taha. Ööseks ette tõmmatud kardin eraldab aknalaua soojast toast.
4. Tuulutage taimedest mööda. Lühike tuulutamine on ohutu, kui pott on avatud aknast eemal: jäine õhuvoog rikub õrnad lehed mõne minutiga.

Õhuniiskus: mis aitab ja mis mitte

• Õhuniisuti on ainus viis, mis tõstab kogu toa õhuniiskust märgatavalt. Eesmärk on 40–50 protsenti. Hügromeeter näitab tegelikku numbrit.
• Taimede rühm – lehtede ja mulla aurumine tõstab õhuniiskust veidi taimede ümber. Märgatav on see vaid väikeses toas.
• Niiske kergkruusa või kruusaga alus ei tee halba, kuid mõõtmised näitavad vaid 2–3 protsendi suurust tõusu mõne sentimeetri kõrgusel aluse kohal. Poti põhi ei tohi vees seista.
• Piserdamine – kuivas toas aurustuvad tilgad 10–15 minutiga. Leht saab värskendust, õhuniiskus mitte.

Kuidas talvel kasta

Lühikese päevaga kasvab taim aeglaselt ja joob vähe, muld poti sees kuivab aga kauem, kui pealmine kuiv koorik lubab arvata. Liigkastmine on toataimede talvise hukkumise peamine põhjus, seetõttu kastetakse mulla, mitte kalendri järgi.

• Troopilised lehttaimed – torgake sõrm kahe lüli sügavuselt mulda, see on 3–4 cm. Kuiv – kastame, niiske – ootame.
• Sukulendid ja havisabad – alles siis, kui muld on poti põhjani kuiv, tavaliselt kord 4–8 nädala jooksul.
• Vesi – toasoe. Alusele jäänud vesi valage ära 15–20 minuti pärast.

Novembrist veebruarini pole väetamine vajalik: taim ei kasuta väetist ära, soolad kogunevad mulda ja kahjustavad juuri. Pealtväetamist alustage märtsis, esimesel korral poole annusega. Taimelambi all kasvavatele taimedele sobib talvel kord kuus pool annust. Ümberistutamine jätke kevadesse – talvel istutatakse ümber vaid siis, kui juured mädanevad.

Kes peab radiaatori kõrval vastu

• Havisaba (Silver Flame, Tiara Grand Gazelle) – jäigad lehed talletavad vett ja kuiv õhk teda ei häiri. Talub poolvarju, kuid talvel on parem tõsta ta valgusele lähemale. Kastke kord 1–2 kuu jooksul ja ärge laske veel lehekodarasse valguda. Temperatuur mitte alla +10 kraadi.
• Havortia – kõige varjutaluvam sukulent, kasvab hästi ida- ja lääneaknal. Talvel vajab ta puhkeaega: jahedamalt, kuid mitte alla +10 kraadi, ja harva kerget kastmist – täpselt nii palju, et lehed ei kortsuks.
• Mili piimalill (Euphorbia milii) talub kuiva õhku suurepäraselt, kuid vajab kõige valgemat aknalauda. Enne talvist puhkeaega heidab ta osa lehti – see on normaalne. Piimjas mahl ärritab nahka ja silmi, töötage kinnastega.
• Rohtliilia jääb ellu peaaegu kõikjal. Pruunid lehetipud tulevad tal sagedamini kraanivee kloorist ja fluorist ning väetisesoolade liiast kui kuivast õhust. Kastke seisnud või filtreeritud veega ja lõigake kuivanud tipud kääridega ära.

Kes tuleks radiaatori juurest ära tõsta

Alokaasiad, flamingolilled, kalateed ja teised suurte õhukeste lehtedega taimed vajavad 50–60-protsendist õhuniiskust ja soojust. Nende koht on valgusküllase akna juures, mille all radiaatorit pole, aknaga vannitoas või õhuniisuti kõrval. Aknata vannituba ei sobi – seal pole valgust.

Alokaasia heidab talvel sageli lehed ja jääb puhkama. Mugul on elus: hoidke taime vähemalt +15 kraadi juures, kastke harva, kui muld on kolmandiku ulatuses kuiv, ja oodake kevadel uut lehte.

Kas taimelampi on vaja

Eestis novembrist jaanuarini – jah, valguslembestele taimedele (piimalill, sukulendid peale havortia, õitsvad taimed) ja kõigile, kes seisavad põhjaaknal või aknast kaugel. Päeva kogupikkus koos loomuliku valgusega on 12–14 tundi; kõige mugavam on lülitada lamp taimeriga. Kaugus lambist taime ladvani on tavaliselt 15–30 cm, täpsemalt lambi juhendi järgi.

Mida mitte teha

• Ärge kastke suvise graafiku järgi „kord nädalas“ – ainult siis, kui muld on kuiv
• Ärge pange troopilisi taimi otse radiaatori kohale ega avatud akna õhuvoolu
• Ärge väetage novembrist veebruarini, kui taim ei kasva lambi all
• Ärge jätke vett alusele ning ärge piserdage sukulente ja karvaseid lehti
• Ärge visake lehed heitnud alokaasiat minema: mugul kasvab kevadel uuesti

Korduma kippuvad küsimused

Kas piserdamine aitab kuiva õhu vastu?

Peaaegu mitte: köetud korteris aurustuvad tilgad 10–15 minutiga ja õhuniiskus on jälle endine. Tõeliselt aitab ainult õhuniisuti, veidi ka taimede rühmitamine.

Miks lehed talvel kolletuvad ja maha langevad?

Enamasti liigkastmise, tuulutamisel tekkinud külma tõmbuse või valguse puuduse tõttu. Kontrollige mulda sõrmega, tõstke taim avatud aknast eemale ja akna lähemale.

Kas talvel on taimelampi vaja?

Valguslembestele taimedele ja kõigile põhjaaknal – jah, koos päevavalgusega 12–14 tundi ööpäevas. Havisaba, rohtliilia ja havortia elavad talve üle ka ilma lambita.

Millal väetamist uuesti alustada?

Märtsis, kui päev on märgatavalt pikenenud ja taim hakkab uusi lehti ajama. Esimest korda andke pool annust.

Kataloogist

Rohkem taimi leiate rubriigist toataimed, kevadised väetised rubriigist toataimedele.